Tuhkrud, nagu kassidki, on obligatoorsed kiskjad (lihasööjad). Nad ei saa elada ilma lihata. Kuigi värske toores liha on osa tuhkru looduslikust toidust, võib see sisaldada ka kahjulikke parasiite ja mikroorganisme. Liha on ainult osa tuhkru looduslikust toidust: kiskjad ei söö ainult saagi lihaskude, vaid ka maksa, neere, seedeelundkonda ning krõmpskonte. Tasakaalustamata “lihadieet” võib põhjustada tervise häireid kui ka lõppeda looma surmaga.
Kasuta tuhkru lihamenüüs vähemalt kolme erineva looma liha- mida rohkem, seda parem. Erinevate lihadega toitmine tagab täiuslikuma tasakaalu toitainete vahel.
Tuhkrule söögiks antav luu peab olema toores. Keedetud luud kaotavad toitaineid ning muutuvad hapraks – põhjustab lämbumisohtu ning seedetrakti kahjustamist. Väikesed kondid (kana, part, küülik, vutt, jne.) on täiesti söödavad. Osad tuhkrud närivad läbi ka kalkuni kaela ja ribid, kuid näiteks kalkuni koiva luu on enamikele liiga tiheda koostisega.
Suurte loomade kondid (veise-, sea-, lamba-, jne) on liiga suured ning liiga tiheda koostisega tuhkrule söömiseks. Kuigi lihaga ja luuüdiga on need väga toitainerikkad.
Südameliha peetakse lihaskoeks (mitte elundiks) ja see on üks parimaid tauriini allikaid, mis on asendamatu aminohape tuhkrutele. Kord nädalas võib anda tuhkrule töötlemata vutimuna või kanamunakollast. Munad on väga rikkad biotiini ja tiamiini poolest. Salmonella üldiselt ei põhjusta ohtu tuhkrutele.
Samuti on hea tuhkrule anda kord kahe nädala (või isegi harvem) jooksul töötlemata kala – tursk, kilu, lest, sardiin. Eelduseks on tasakaalustatud ja õige toitmine.
Tuhkru toitmist lihaga peaks alustama tasapisi. Üldiselt tuhkrud, kes on olnud pikalt kuivtoidul, ei ole nõus koheselt sööma liha. Lihapäevadel peaks tuhkur olema kuivtoiduta, siis on ta söögiajaks nälgas ning liha süüakse suurema isuga. Alustada tuleks väikestest tükkidest – lõigata näiteks kanatiivad väikesteks tükkideks. Samuti hakkida filee, magu, neerud jms. Mida rohkem tuua erinevaid maitseid tuhkrumenüüse kohe algusest peale, seda paremini harjub ta erineva toiduga ning tulevikus ei teki probleeme pirtsutamisega toidu suhtes. Kui tuhkur sööb liha juba isukalt, siis võib anda talle juba täis suuruses lihatüki ette. Ühtlasi suuremad lihatükid ja luud on vajalikud selleks, et hoida tuhkru hambaid tervetena ja puhastena.
Tuhkru päevamenüü ideaalis peaks sisaldama:
75% lihaskude
10% söödavat luud
10% elundite liha
5% kiudaineid
Mõned inimesed eelistavad välja jätta menüüst kiudained ning asendada need luuga. Kiudaineid võib asendada hoopis kõrvits, spinat või mis tahes kiudainerikas/madala suhkruga köögivili-juurvili. Sibul ja küüslauk on mürgised ning neid ei tohi tuhkrutele anda. Sisuliselt on kiudaine loomanahk, karv, suled ja kõikvõimalik maosisu, mida tuhkrud tarbivad looduses.
Elunditeliha peaks olema 50/50 – maks ja pool mõnda muud organit(nt neer või põrn). Enamikele tuhkrutele ei maitse elunditeliha. Esialgu peaks seda eriti pädevalt segama ära teise toidu hulka, et tuhkur hakkaks seda sööma. Elundkonna liha ja kala on väga toitaine rikas ning neid ei ole võimalik asendada millegi muuga tuhkru lihamenüüs. Tuhkrutel, kes alustavad üleminekut toortoitumisele, võib elunditeliha tekitada kõhulahtisust ja/või haisvat väljaheidet.
Toorega toitmise tüüpe on erinevaid:
Ühtlasi ka terve saagiga toitmist peab tuhkrut selleks harjutama. Esialgu ei söö paljud tuhkrud hiiri, rotte ja tibusid just kõige isukamalt, võib-olla ka ei puutu seda. Selle vastu aitab ka tuhkru hoidmine toiduta päev või isegi rohkem (sõltub tuhkrust). Kuid see-eest on terve saagiga toitmine väga kasulik tuhkrule ning mugav omanikule, sest tuhkur saab korraga kätte kõik vajalikud vitamiinid ja toitained, mida nad vajavad eluks.
Kui kuivtoitu seedib tuhkur 2-3 tundi, siis liha seedib 2-3 korda kauem – see on ka põhjuseks, miks toorega toites tuleb liha anda ette ainult üks kord päevas. Ideaalis tuleks sööta tuhkrut õhtul enne magama minekut, siis saab toit normaalselt ära seedida. Liha pannakse ette, kui tuhkur ei ole hakanud 20 minuti jooksul sööma, siis võetakse kauss eest ära. Liha ei tohi olla koguaeg tuhkrul ees! Juhul, kui tuhkur jäi mõni päev söömata, tähendab see seda, et kõht ei olnud tühi(v.a juhul, kui loom on haige). Ei tasu karta, et tuhkur jättis ühe päeva söömata ja nüüd sureb nälga. Tuhkur ei ole rumal loom ning ei näljuta end surnuks.
Päevane toidukogus peaks olema 10% tuhkru ideaalsest kehakaalust. See teeb keskmiselt emase isendi puhul 80-120g, isase 150-200g.
Tuhkrutele võib anda lisaks ka õlisid. Lisades iga päev ühe supilusika täis kõrvitsaõli, lõheõli või kookosõli tuhkru menüüle, hoiab see loomakese karva erksana, pehmena ja tervena!
Nädala näidismenüü:
Esmaspäev
1/4 pardikael;
kalkunimaks, – süda;
seaneer;
Teisipäev
tibu
Kolmapäev
kanatiib;
kanapugu, – maks ja – süda;
Neljapäev
1/4 vutt;
kalkunimaks ja – süda;
kõrvits
Reede
pehme searibi;
seaneer ja – süda;
Laupäev
rott
Pühapäev
2 kana õlaosa;
kanapugu, – maks ja – süda
* info Eesti Tuhkrute Liidu koduleheküljelt www.ferret.ee
Kasuta tuhkru lihamenüüs vähemalt kolme erineva looma liha- mida rohkem, seda parem. Erinevate lihadega toitmine tagab täiuslikuma tasakaalu toitainete vahel.
Tuhkrule söögiks antav luu peab olema toores. Keedetud luud kaotavad toitaineid ning muutuvad hapraks – põhjustab lämbumisohtu ning seedetrakti kahjustamist. Väikesed kondid (kana, part, küülik, vutt, jne.) on täiesti söödavad. Osad tuhkrud närivad läbi ka kalkuni kaela ja ribid, kuid näiteks kalkuni koiva luu on enamikele liiga tiheda koostisega.
Suurte loomade kondid (veise-, sea-, lamba-, jne) on liiga suured ning liiga tiheda koostisega tuhkrule söömiseks. Kuigi lihaga ja luuüdiga on need väga toitainerikkad.
Südameliha peetakse lihaskoeks (mitte elundiks) ja see on üks parimaid tauriini allikaid, mis on asendamatu aminohape tuhkrutele. Kord nädalas võib anda tuhkrule töötlemata vutimuna või kanamunakollast. Munad on väga rikkad biotiini ja tiamiini poolest. Salmonella üldiselt ei põhjusta ohtu tuhkrutele.
Samuti on hea tuhkrule anda kord kahe nädala (või isegi harvem) jooksul töötlemata kala – tursk, kilu, lest, sardiin. Eelduseks on tasakaalustatud ja õige toitmine.
Tuhkru toitmist lihaga peaks alustama tasapisi. Üldiselt tuhkrud, kes on olnud pikalt kuivtoidul, ei ole nõus koheselt sööma liha. Lihapäevadel peaks tuhkur olema kuivtoiduta, siis on ta söögiajaks nälgas ning liha süüakse suurema isuga. Alustada tuleks väikestest tükkidest – lõigata näiteks kanatiivad väikesteks tükkideks. Samuti hakkida filee, magu, neerud jms. Mida rohkem tuua erinevaid maitseid tuhkrumenüüse kohe algusest peale, seda paremini harjub ta erineva toiduga ning tulevikus ei teki probleeme pirtsutamisega toidu suhtes. Kui tuhkur sööb liha juba isukalt, siis võib anda talle juba täis suuruses lihatüki ette. Ühtlasi suuremad lihatükid ja luud on vajalikud selleks, et hoida tuhkru hambaid tervetena ja puhastena.
Tuhkru päevamenüü ideaalis peaks sisaldama:
75% lihaskude
10% söödavat luud
10% elundite liha
5% kiudaineid
Mõned inimesed eelistavad välja jätta menüüst kiudained ning asendada need luuga. Kiudaineid võib asendada hoopis kõrvits, spinat või mis tahes kiudainerikas/madala suhkruga köögivili-juurvili. Sibul ja küüslauk on mürgised ning neid ei tohi tuhkrutele anda. Sisuliselt on kiudaine loomanahk, karv, suled ja kõikvõimalik maosisu, mida tuhkrud tarbivad looduses.
Elunditeliha peaks olema 50/50 – maks ja pool mõnda muud organit(nt neer või põrn). Enamikele tuhkrutele ei maitse elunditeliha. Esialgu peaks seda eriti pädevalt segama ära teise toidu hulka, et tuhkur hakkaks seda sööma. Elundkonna liha ja kala on väga toitaine rikas ning neid ei ole võimalik asendada millegi muuga tuhkru lihamenüüs. Tuhkrutel, kes alustavad üleminekut toortoitumisele, võib elunditeliha tekitada kõhulahtisust ja/või haisvat väljaheidet.
Toorega toitmise tüüpe on erinevaid:
- jahvatatud/püreestatud toit;
- luues oma dieeti, kasutades eespool mainitud suhet;
- saaklooma meetod (hiired, rotid, tibud).
Ühtlasi ka terve saagiga toitmist peab tuhkrut selleks harjutama. Esialgu ei söö paljud tuhkrud hiiri, rotte ja tibusid just kõige isukamalt, võib-olla ka ei puutu seda. Selle vastu aitab ka tuhkru hoidmine toiduta päev või isegi rohkem (sõltub tuhkrust). Kuid see-eest on terve saagiga toitmine väga kasulik tuhkrule ning mugav omanikule, sest tuhkur saab korraga kätte kõik vajalikud vitamiinid ja toitained, mida nad vajavad eluks.
Kui kuivtoitu seedib tuhkur 2-3 tundi, siis liha seedib 2-3 korda kauem – see on ka põhjuseks, miks toorega toites tuleb liha anda ette ainult üks kord päevas. Ideaalis tuleks sööta tuhkrut õhtul enne magama minekut, siis saab toit normaalselt ära seedida. Liha pannakse ette, kui tuhkur ei ole hakanud 20 minuti jooksul sööma, siis võetakse kauss eest ära. Liha ei tohi olla koguaeg tuhkrul ees! Juhul, kui tuhkur jäi mõni päev söömata, tähendab see seda, et kõht ei olnud tühi(v.a juhul, kui loom on haige). Ei tasu karta, et tuhkur jättis ühe päeva söömata ja nüüd sureb nälga. Tuhkur ei ole rumal loom ning ei näljuta end surnuks.
Päevane toidukogus peaks olema 10% tuhkru ideaalsest kehakaalust. See teeb keskmiselt emase isendi puhul 80-120g, isase 150-200g.
Tuhkrutele võib anda lisaks ka õlisid. Lisades iga päev ühe supilusika täis kõrvitsaõli, lõheõli või kookosõli tuhkru menüüle, hoiab see loomakese karva erksana, pehmena ja tervena!
Nädala näidismenüü:
Esmaspäev
1/4 pardikael;
kalkunimaks, – süda;
seaneer;
Teisipäev
tibu
Kolmapäev
kanatiib;
kanapugu, – maks ja – süda;
Neljapäev
1/4 vutt;
kalkunimaks ja – süda;
kõrvits
Reede
pehme searibi;
seaneer ja – süda;
Laupäev
rott
Pühapäev
2 kana õlaosa;
kanapugu, – maks ja – süda
* info Eesti Tuhkrute Liidu koduleheküljelt www.ferret.ee
Skill OneSed ut perspiciatis unde omnis iste natus error sit voluptatem accusant doloremque laudantium, totam rem.
|
Skill TwoSed ut perspiciatis unde omnis iste natus error sit voluptatem accusant doloremque laudantium, totam rem.
|
Skill ThreeSed ut perspiciatis unde omnis iste natus error sit voluptatem accusant doloremque laudantium, totam rem.
|